Kell on 7:00. Esimene kell tiriseb. Avan silmad ja ohkan õnnest – jess, sain üles. Käin tühjas korteris ringi ja pakin asju kotti. Miks? Sest Tallinnas on Eesti oma Lowliferi üritus, kuhu on oodata ka mitmeid välismaa kutte nii Balti riikidest kui ka Soomest ja Venemaalt.

Kokku oli väljas ca 70 autot, aastavahemikus 1960 kuni tänapäev.

Piiranguid ei seadnud ka päritolumaad. Nii JDM, USA kui ka euromehed olid külg küliti ning tundusid omavahel läbi saavat.

Ning kui ma õigesti mäletan, siis isegi BMW ja Audi omanikud ei läinud kaklema ☺

Isiklikult oli mul rõõm näha, et vaheldust pakub järjest suurenev stiilipuhaste jaapanlaste arv.

Kui üldjuhul kipub sellistel üritustel form ja function eraldatud olema, siis minu silmad näitasid mulle esimest korda, et ka need äärmused võivad käsikäes käia.

Kuigi praegune madalate autode liikumine on populaarsuselt keskendunud modernsele ning minimalismile, olid oma servas esindatud ka vastaspoole toetajad.

Igatahes on mul väga hea meel näha, et ka siinmaal pannakse järjest rohkem rõhku detailidele.

Päeva jooksul pakkusid tegevust mõned mängud, peamine neist vastloodud spordiala – coiloverite keeramine.

Aga mis minu silmis kõige olulisem – inimesed tundusid positiivsed, rõõmsad ning nautisid seltskonda, autosid ja ilma. Üle kõige, see peaks ju olema kõige olulisem?

Kindlasti peab tänama Lowlifereid, kes tõstsid selle üritusega kõvasti Eesti taset maailmaga võrreldes ja suutsid pakkuda osalejatele ühe väga mõnusa suvepäeva ilusa ilma ja autodega ☺

// Author: Remi Mõngelius, check out his Facebook Fan Page for more content